Euroopa Komisjoni endine transpordivolinik Siim Kallas märkis, et Eesti riik peab uue lennufirma loomisel väga hoolsalt juriidilist skeemi jälgima, et mitte uuesti uurimise alla sattuda.
HEA TEADA
2013. aastal otsustas komisjon algatada ametliku uurimismenetluse, sest Eesti andis Estonian Airile 8,3 miljoni euro suuruse päästmislaenu.
Menetlus hõlmab ka kolme kapitalisüsti 7,3 miljoni euro, 19,9 miljoni euro ja 30 miljoni euro ulatuses, samuti Estonian Airi maapealse teeninduse osa müüki Tallinna Lennujaamale 2009. aastal. Uurimist pikendati, kui riik suurendas päästelaenu 28,7 miljoni euro võrra.
20. juunil 2013 teatas Eesti riik ümberkorralduskavast, millega investeeriti firmasse veel 40,7 miljonit eurot.
See on väga oluline, et riigi loodud uus firma Nordic Aviation Group samasuguse uurimise ja probleemide alla ei satuks.
Kallas märkis, et riik peaks tähelepanu pöörama kahele asjale. „Uue firma skeem peab olema vettpidav. Et komakoht poleks vales kohas või õigesse kohta panemata, sest see keeraks asja jälle mingisse juriidilisse vaidlusse. Ja teine on majanduslik vastupidavus, aga seda ei oska mina kommenteerida,“ rääkis Kallas. Ta esitas küsimuse, et milline see edukas majandusmudel siis ikkagi saab olema?
Kallase hinnangul oleks Eesti lennuühenduse jaoks mõistlikum lahendus luua kolme Balti riigi peale üks lennufirma. Ent ta lisas, et on siiski ka tänase protsessi juures mõõdukalt optimistlik.
Muu hulgas rõhutas Kallas, et riigiabi vaidlus ei käi ainult Eesti riigi, Estonian Airi ja Euroopa Komisjoni vahel, vaid tähelepanuta ei tohi jätta konkurente, sest just tänu neile algatakse uusi protsesse. „Konkurendid jälgivad väga tähelepanelikult, kui tehakse juriidiliselt mingi viga. Komisjonile peab tulema kaebus ja siis komisjon hakkab uuesti uurima,“ selgitas Kallas.
Kallas ei kinnitanud meedias kajastatud väidet nagu oleks tema transpordivolinikuna otsuse venitamisele kaasa aidanud ja otsuse tegemist mõjutanud. Kallase sõnul on ta olnud pigem seda meelt, et otsus sünniks võimalikult kiiresti ja lõppeks ära ebakindlus nii firma kui reisijate jaoks. „Pigem õudne lõpp kui lõputa õudus,“ märkis ta muigega.
Kallas rääkis, et tema teada olid majandusministrid Juhan Parts ja Urve Palo pigem kahtlevad, et kas teha kiire lõpp või lükata lahendus edasi ja analüüsida veel erinevaid võimalusi.
Nüüd öeldakse, et lähme kohtusse. Aga tasub mõelda, mida see tähendab reisijatele ja firmale. Pigem tasub minna eluga edasi. Estonian Airi jaoks negatiivne otsus ei tähenda veel maailma lõppu. Kindlasti leitakse uusi lahendusi ja kindlasti saavad inimesed ka tulevikus edasi lennata, rääkis Kallas.
Kallase sõnul vaatas ta hiljaaegu vanu pabereid ja avastas, et komisjonilt oodati otsust juba 2013. aasta maiks. Ta lisas, et kuigi komisjon on äärmiselt karm, on ta Eesti osas olnud väga vastutulelik ning võimaldanud Eestil esitada järgmisi restruktureerimisplaane. Samuti on komisjon andnud Eestile võimaluse oma otsuseid kaitsta, hoolimata sellest, et komisjoni hoiak on algusest peale olnud pigem selline, et riigiabi ei vasta reeglitele ning raha tuleb tagasi maksta, lausus Kallas.
See, et Euroopas asjad aastaid aega võtavad, on Kallase hinnangul aga pigem reegel.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.